Päästeamet testib EE-ALARMi: võta sel päeval kolm minutit, et olla kriisiks valmis

Eesti on koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga piloteerimas ohuteavituse tehnoloogiat, mis käib Galileo satelliidi vahendusel. See lahendus võimaldab saata inimestele ohuteateid väga teistlaadsel viisil. Telefonides peavad olema ohuteavituse tekstid juba ette salvestatud (näiteks mobiiltelefoni tootja poolt), sest satelliit ise tekste ei saada, vaid ainult soovitud sõnumi n-ö koodi. Satelliidilt signaali saades näidatakse kasutajale tekstide kombinatsiooni. See vajab tehnoloogiat toetavate seadmete turule jõudmist. Küll aga lubaks saata peamisi ohuteavitusi ka siis, kui kogu maapealne side on maas.  

Kuigi testimisel puudub otsene oht, võib tavapärasest erinev olukord tekitada inimestes küsimusi. Testimise ajal tekkinud küsimuste korral tuleks helistada kindlasti riigiinfo telefonile 1247, kust saab usaldusväärset ja kontrollitud infot.

Kui on oht kellegi elule, tervisele või varale ning on vaja kiiret politsei, kiirabi või pääste abi, siis tuleb helistada numbrile 112.

Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral.

Taskusireen ehk 5G ringhääling (5G broadcast) on täiesti uus tehnoloogiaga, kus teate edastamiseks kasutatakse 5G ringhäälinguvõrku, mis on erinev tavalisest 5G mobiilivõrgust. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas. Selle toel saab ohuteatega levitada ka heli, pilti ja videot.

Siseministeerium koos partneritega piloteerib praegu seda tehnoloogiat ning testimine toimub kuni 2027. aastani. Seejärel otsustab riik, kas ja kuidas selle tehnoloogiaga edasi minna. Realistlik aeg selle tehnoloogia kasutuselevõtuks on 5-10 aastat.

Hetkel pole lõviosa nutitelefonidest võimelised 5G ringhäälingu teavitust vastu võtma ning seetõttu see tavakasutajaid see ei puuduta. Kui kellelgi aga juhtub olema haruldane (tihti välismaalt ostetud) telefon, mis neid Eestis mittekasutatavaid sagedusi toetab, on ka mõnel tavakasutajal võimalik saada võimalik saada test-ohuteavitus piloteerimise raames.

Järgmisel aastal võtame kasutusele uue tehnoloogia, mis ei nõuaks ühegi rakenduse olemasolu ja mille kaudu jõuaks ohuteavitus inimese telefoni koos heliga, nagu on see kasutusel nii mitmeski kriisikoldes. Välkteavitus ehk Cell broadcast arendatakse Eestis välja 2027. aastaks ning see annab võimaluse tulevikus saata ohuteavitusi momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli, vibratsiooni ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.

Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot.

Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-i kanalitest (sh Vikerraadiost) ning riigiasutuste sotsiaalmeediast. Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.

Ohuteavituse süsteemi testimine on vajalik selleks, et veenduda süsteemi toimimises enne, kui seda kasutatakse reaalses kriisiolukorras. Testimise eesmärk on tuvastada, kas teavitused jõuavad inimesteni selliselt nagu erinevad kanalid seda ette näevad. Samuti aitab testimine välja selgitada tehnilised kitsaskohad, mis võivad takistada teavituste edastamist erinevate kanalite kaudu. Lisaks võimaldab see hinnata süsteemi töökindlust olukordades, kus koormus on suur või esineb katkestusi. Testimine aitab parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, nagu riigiasutused ja teenusepakkujad, ning tõstab elanikkonna teadlikkust ohuteavituste olemusest ja kasutamisest.

Kolmapäeval, 10. juunil testib Päästeamet koostöös partnerasutustega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Selle käigus saadetakse lõuna ajal SMS sõnum kõikidesse mobiiltelefonidesse üle Eesti. Umbes kell kolm tuleb teavitus ka Eesti äpi ja "Ole valmis!" äpi kaudu.

SMSi- ja äpiteavitused on järgmised:

• Eesti keeles – Päästeamet: Täna, 10. juunil, kell 15.00-15.10 toimub ohuteavituse test, käivituvad sireenid. Ohtu pole.  Lisainfo: kriis.ee, 1247. Tagasiside: kriis.ee. Võta täna kolm minutit, et saada kriisikindlamaks. Loe lisaks olevalmis.ee
• Inglise keeles (Eesti SIM-kaartidele) – Rescue Service: Today, June 10 from 15:00 to 15:10 a public warning test will be carried out, sirens will sound. No real danger. More info: kriis.ee, 1247. Feedback: kriis.ee. Take three minutes today to become more crisis-ready, read more: olevalmis.ee
• Inglise keeles (rahvusvahelistele SIM-kaartidele) –  Rescue Service: Today, June 10 from 15:00 to 15:10 a public warning test, sirens will sound. No danger. More info: kriis.ee, +372 600 1247. Feedback: kriis.ee.
• Vene keeles – Päästeamet: Сегодня, 10.06, с 15:00-15:10 тест системы оповещения, включатся сирены. Опасности нет. Инфо: kriis.ee, 1247. Отзыв: kriis.ee. Удели 3 мин, чтобы подтовиться к кризисам. Читай: olevalmis.ee 

Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel.

• Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles.
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru.
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist.

Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.

Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni.

Sireenivõrgustik on paigaldatud üle Eesti 22 asulasse ning katab ligikaudu 65% elanikkonnast. Sireen on eelkõige mõeldud õues viibivate inimeste hoiatamiseks ega pea olema kuulda siseruumidesse. Sireeniheli tähendab vaid üht - tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi ja alles siis otsida lisainfot.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus mõõdab koos Päästeameti ja erapartneriga helitugevust Eesti linnades, et vaadata, kuidas sireenide modelleeritud kuuldavus päriseluga kokku läheb. Nii saame hinnata, kas ja kuidas oleks vaja sireenivõrgustikku tihendada või laiendada.

Ohusireenid on mõeldud väljas viibivate inimeste tähelepanu tõmbamiseks. Sireenide heli on ka lähedal olles võrreldav vabas õhus peetava kontserdi helitugevusega. Siseruumides võib sireene kuulda, kuid see sõltub nii siseruumi heliisolatsioonist kui ka kaugusest sireenist.

Hoonetes, mille külge on sireenid paigaldatud, ei pruugi sireenide heli olla paremini kuuldav kui eemal asuvates hoonetes, sest sireenid on paigaldatud nii, et heli on suunatud hoonest eemale. Seetõttu asuvad sireenid reeglina kõrgetes kohtades, kus helil ei ole võimalik tagasi peegelduda.

Sireenivõrgustik on vastavalt projektiplaanile paigaldatud ning kasutusvalmis allpool loetletud 22 asulas. Hinnanguliselt 65% Eesti inimestest on kaetud 120 sireenipostiga.

• Haapsalu
• Hõgeva
• Jõhvi
• Keila
• Kohtla-Järve ja Ahtme
• Kuressaare
• Kärdla
• Maardu
• Narva
• Paide
• Paldiski
• Pärnu
• Põlva
• Rakvere
• Rapla
• Sillamäe
• Tallinn ja lähiümbruse tiheda asustusega alad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi vald)
• Tapa
• Tartu
• Valga
• Viljandi
• Võru

Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugi neid kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne. Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma teiste kanalite kaudu, millest praegu on kasutusel SMS, teavitus Eesti äpis ja „Ole valmis!“ mobiilirakendustes ja ribatekstidena ERR kanalites ETV, ETV+, portaalis ERR.ee ja uudiste äpis. 2027. aastaks on plaanis välja arendada ka cell broadcast, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.

Ei, ohuteavituse testiise ajal ohtu pole. Praeguse testimisega keskendume eelkõige sireenivõrgustiku arendusvajaduste kaardistamisele. Teeme kindlaks, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või saab liikuda edasi laiendamisega. Selleks mõõdame sireenide kuuldealad helirõhuseadmetega. Inimestel, asutustel ja ettevõtetel pole vaja ohuteavituse käivitamiseks kuidagi eraldi valmistuda. Samas kutsume üles vaatama kriisiaja käitumisjuhiseid lehel olevalmis.ee ning mõtlema läbi, mis ruumides oleks võimalik varjuda, kui peaks selleks vajadust olema.

Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Kokku kestab ohuteavitustesti raames kuuldev sireeniheli neli minutit.

Sireeni helifail on olevalmis.ee veebilehelt: www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm.

Eelmisel aastal hindas SMIT koostöös Terviseametiga Pärnus ohusireenide helirõhku ning leidsime, et ohtu inimestele või kuulmisele kindlasti ei ole – ka lähedal olles on sireenide heli võrreldav vabas õhus peetava kontserdi helitugevusega.

Kuulmisele potentsiaalselt ohtlik tsoon on vaid sellises läheduses, kuhu ükski inimene kogemata sattuda ei saa. Sellisesse alasse pääs on suletud ja märgistatud ohukleebistega.

Sireene kuuldes või EE-ALARMilt varjumise teavitust saades mine kohe lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.

Ohuolukorras ei pruugi alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid ning osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle ei jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.

Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal.

Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras võivad hoonete ülemised korrused või terve hoone külg tihtipeale raskesti viga saada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrustel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine ( näiteks lae või seinte toestamine), et ruum peaks ka siis, kui majas on varing. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada kordades suurem.

Sireenid on paigaldatud nii, et nendele liiga lähedale minemine on inimestele piiratud ja selleks oleks vaja saada juurdepääs avalikkusele suletud pinnale või piiratud ligipääsuga kohale.

Kõik sireenide haldajad on varakult teavitatud, et sireenide käivitamise päeval ei tohi nende lähedusse kedagi lasta, sealjuures teha läheduses töid (näiteks hoone katusel või mastis). Soovitame hoida sireeniga n-ö otsevaates u 30-meetrist distantsi (kui vahel pole takistusi nagu seinu, nurki või katuseääri).

Sireenipostidega hoonete ja objektide omanikud on juba varakult saanud teavituse. Sireenid on paigaldatud kohta, kuhu tavainimene ligi ei saa.

Päästeamet on saatnud juhised, kuidas anda teada, kui sireenide juures tahetakse teha hooldus- või ehitustöid. Oma igapäevast elu võib jätkata tavapärasel moel.

Ei, 2025. aasta alguseks valmis esimene etapp. Sireenivõrgustiku testid näitavad, kas asulatesse on vaja püstitada ka lisasireeniposte või muuta nende asukohti. Samuti on Päästeamet koostöös SMITiga kaardistanud, et optimaalse kaetuse jaoks oleks vaja püstitada veel ca 200 sireeniposti ca 50 asukohta. Järgnevate aastate arendused – nii võrgustiku tihendamine praegu sireenidega asulates kui ka uute piirkondade katmine – sõltuvad riigieelarveotsustest.

Ühe sireeniposti heli kostab 1,5-2 kilomeetri kaugusele sireenide paigaldussuuna sektoris. See sõltub nii hoonestusest, üldisest mürafoonist, samuti näiteks ka ilmast.

Selleks, et mõista sireeniheli täpset ulatust, peab sireene testima ning helitugevusi päriselus ka mõõtma.

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM.

Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.

Sõnumit dubleerib riik ka kriis.ee veebilehel.

EE-ALARM ohuteavitusi ei saadeta rahvastikuregistri või elukoha-andmete põhjal. Sõnumi saavad üksnes konkreetses ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. Ehk kui te hädaolukorra hetkel piirkonnas ei viibinud, siis teile ka sõnumit ei saadetud.

Kui te ei saa EE-ALARMi SMS sõnumit ka üleriigiliste testimiste ajal, siis kontrollige SMSi spämm kausta (spam/junk). Kui seal ka pole SMSi, siis võtke ühendust oma mobiiloperaatoriga. 

Kui soovite edaspidi teavitusi mingi konkreetse piirkonna kohta, laadige alla "Ole Valmis!" või Eesti äpp ning valige maakonnad, mille kohta soovite ohuteavitusi saada. 

Oleneb teavituspiirkondades olevate inimeste hulgast. SMSi jõudmine kõikide adressaatideni võib võtta aega kuni kümme minutit, aga ka rohkem.

Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi EE-ALARM saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.

Tavaolukorras saavad SMSi üksnes ohualas või selle piiril viibivad SIM-kaardiga seadmed. See sõltub suuresti teenusepakkujast ja telefonimastist, millega seade on ühendatud. Seetõttu on võimalik, et ühe ohualal asuva maja või tänava elanike seas on ka neid, kes sõnumit ei saa.

On ka väga väike võimalus, et samal päeval on mobiilside operaator käivitanud uue tugijaama, mille infot veel EE-ALARMi süsteemis ei ole. Kui te telefon on selle jaamaga ühendatud, ei jõua sõnumid kahjuks teieni ka siis, kui asute ohualas. Võrguinfot uuendatakse süsteemis kord ööpäevas.

Alates 15. aprillist 2025 edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata. Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.

Oluline! Äppidesse tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.

Üldiselt jõuab mobiilirakenduse teavitus kohale sekunditega.

Ohuteavituse kanalid on mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt, et info jõuaks kriitilisel hetkel läbi erinevate kanalite võimalikult paljude inimesteni. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on:

• ohualapõhine SMS
• mobiiliäpid “Ole valmis!” ja “Eesti.ee”
• sireenivõrgustik
• ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, portaalis ERR.ee ning “ERR uudised” mobiilirakenduses.

Eesmärk on ohuteavituse kanaleid ka edaspidi laiendada.

“Ole valmis!” äpis tuleb teavitus samas keeles, mis keeles kasutatakse äppi. “Eesti äpi” teavitused jõuavad kasutajateni kas eesti või inglise keeles, vastavalt kasutaja seadistustele.

Ohuteavituse edastab riik inimestele alati mitme kanali kaudu, et info jõuaks võimalikult paljude inimesteni.

Kasutaja vaatest on oluliselt mugavam, kui juba telefonis olevale äpile tekib juurde lisafunktsioon. Lisaks võivad mõned telefonid ära kustutada need äpid, mida inimene regulaarselt ei kasuta ning kriitilisel hetkel võib info seetõttu üldse saamata jääda.

Tegemist on erineva fookusega mobiilirakendustega, millel mõlemal on ohuteavituste vastu võtmise funktsionaalsus. Soovitame tõmmata alla mõlemad rakendused. Eesti äpp rakendus on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu on võimalik tarbida erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata isikut tõendavaid dokumente mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest.

Eesti äpis on võimalik saada asukohapõhiseid ohuteavitusi nii sisselogituna kui ka sisselogimata. Kui soovid jätkata sisselogimata, vali rakenduse avakuval “Jätkan külalisena”. Ohuteavitused asuvad Elanikkonnakaitse teenuste plokis. Nende seadistamiseks vajuta rakenduse menüüs paremas ülanurgas olevale kasutajaikoonile. Seejärel vali Seaded ja sealt edasi Ohuteavituste seaded.

“Ole valmis!” mobiilirakendusest leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, mida saab vaadata ka siis, kui internetiühendus on katkenud. Samuti on seal koduste varude test, kasulikud telefoninumbrid, küberteadmiste e-õpe jpm.

Riigi ohuteavituste kanalite valik sõltub olukorra tõsidusest ja ulatusest. Mõnel juhul on teavitus vajalik vaid kindlas (ohu)piirkonnas olevatele inimestele, mõnel juhul üleriigiliselt. Kuna äpp ise ei saa jälgida, kus inimene täpsemalt asub, siis saab selle valiku teha kasutaja ise.

Oluline! Vaikimisi on äpiteavitused seadistatud üleriigiliselt - see tähendab, et inimene saab alati äpiteavituse kätte, olenemata sellest, kas ta on ohupiirkonnas või mitte.

Ei, mobiilirakendused ei vaja juurdepääsu sinu asukohale. Küll aga peavad kasutajad ise valima, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

“Ole valmis!” äpis on nüüdsest kasutajal võimalik lisaks sisse lülitada ka asukohapõhised ohuteavitused – see salvestab kasutaja asukohta maakonna täpsusega ning iga tunni tagant, mitte tihemini. See on hea võimalus saada teavitusi ka liikvel olles.

Jah, Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused peab laadima alla App Store'ist või Google Play'st.

• Eesti äpp rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
• “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.

Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.

Jah, kui riik saadab ohuteavituse üleriigiliselt või sinu eelnevalt valitud piirkonda, saad teavituse läbi äpi ka välismaal olles, kui sul on olemas internetiühendus.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik ohustatud elanikke võimalikult kiiresti.

Riik teeb seda alati mitmes erinevas kanalis. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on:

• ohualapõhine SMS
• mobiiliäpid “Ole valmis!” ja Eesti äpp
• sireenivõrgustik
• ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, “ERR uudised” mobiilirakenduses ja portaalis ERR.ee.

Missugustes kanalites riik ohuteavituse edastab, sõltub olukorra tõsidusest ja ulatusest. Mõnel juhul on teavitus vajalik vaid kindlas (ohu)piirkonnas olevatele inimestele, mõnel juhul üleriigiliselt.

Ei, kõik saavad jätkata tavapäraste tegevustega. Ohuteavituse testimise eesmärk ei ole harjutada lapsevanemate tegutsemist.

Haridusasutused peavad veenduma, et nad suudavad tagada õppijate ja personali haridusasutuses viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Muuhulgas peavad haridusasutusel olema ajakohased kriisiolukorras (või hädaolukorras) tegutsemise plaanid, mis peavad sisaldama ka käitumisjuhiseid varjumisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeasutuste kriisiplaanide juhendmaterjalide koostamise töörühm on õppeasutuste teinud näidiskriisiplaani koos metoodilise juhendi ja tegevuskaartidega, et toetada õppeasutusi kriisiplaani koostamisel, selle abil kriisiolukordade lahendamisel ning õppeasutuse personali ja õppijate teadlikkuse tõstmisel.

Jah. Haridusasutus peab teavitama oma õppijaid, personali, laste puhul ka lapsevanemaid ohuteavituse testimisest. Teavitamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht. Õpetajad saavad rääkida laste ja noortega ohuteavitusest lähemalt. Vaata lisainfot: www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm.

Riik teavitab ohuteavituse katsetusest avalikes meediakanalites, EE-ALARM SMSiga ning Eesti ja Ole Valmis äppides.

Lisainfot saab veebilehtedelt olevalmis.ee ja kriis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247. 

Ei pea. Ohuteavituse testimisel jätkub elu tavapärasel viisil, aga soovi korral võib haridusasutuses harjutada läbi varjumist. 

Haridusasutus.

Kuigi haridusasutustes on aastaid õpetatud, et häire korral tuleb välja kogunemiskohta minna, mis asub väljaspool hoonet, siis üldine reegel on see, et kui häire on majas sees, mine majast välja ja kui häire on majast väljas, mine majja sisse. Ehk sireeni kuulmise korral tuleks varjuda lähimasse siseruumi, eelistatult keldrisse või võimalikult madalale korrusele, akendest ja ustest kaugemale.