Kõige olulisem on riigi – näiteks Kaitseväe või Päästeameti – edastatud ohuteavitust tähelepanelikult lugeda ja selles olevaid juhiseid järgida: teavitus võib suunata sind nii ettevaatlik olema kui ka kiiresti tegutsema. Pea meeles, et esmases ohuteavituses on kõige kriitilisemad juhised, detailne info ohu kohta võib võtta aega. Ohu möödumisest annab riik infot nii meedia kui ka EE-ALARMi kanalite kaudu.
Võimalik õhuoht
Võimaliku õhuohu kohta saadab Kaitsevägi teavituse siis, kui hinnatakse, et droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad mingisse piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on õhuruumi eksinud või sisenemas droonid, mis tõenäoliselt lendavad alast üle, aga suure tõenäosusega ei ohusta inimesi.
Sellisel juhul antakse info ohu kohta ning suunis drooni märgates või ohuolukorra muutudes kohe varjuda.
Varjumishoiatus
Kui Kaitsevägi hindab, et õhuoht on vahetu ehk Eesti õhuruumis olev lennuvahend võib rünnata või olla otseselt ohtlik piirkonnas olevatele inimestele, edastab Kaitsevägi otsese varjumiskorralduse ning võib käivitada ohupiirkonnas ka sireenid. Sellisel juhul tuleb varjuda võimalusel lähimasse siseruumi, soovitavalt madalale korrusele ning mitme seina taha.
Juhised, kuidas erinevates olukordades varjuda:
- Kui oled kodus, varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
- Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.
- Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate seintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseintest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kas või kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.
- Avalik varjumiskoht või varjend võib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult sõjaohu korral. Sõjaolukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras viibima nende läheduses.
- Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.
- Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale! Kui ei ole võimalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.
Käitumisjuhised õhuohu ja võimaliku õhuohu korral leiad veebilehelt olevalmis.ee: https://www.olevalmis.ee/droon
Kõik huvilised saavad läbi teha ka elanikkonnakaitse e-koolituse, mis annab põhilised teadmised, kuidas kriisideks valmistuda ja oma kriisikindlust suurendada.
