Julgeolekuolukord Euroopas

Ukrainas viibijale

Eestisse tulevate busside info: https://www.pagulasabi.ee/

Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu uuendas Eesti välisministeerium reisihoiatust: Ukrainas viibivatel Eesti kodanikel palume riigist lahkuda esimesel võimalusel ja tagasi pöörduda Eestisse. Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitame täielikult Ukrainasse reisimist vältida.

Ukraina õhuruum on suletud, riigist saab lahkuda maismaad pidi.

Kui oled Ukrainas või pead sinna vältimatult minema, registreeri oma Ukrainas viibimine kindlasti Välisministeeriumi kodulehel https://reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/ või helista  +372 53019999.  Registreerimise eesmärk on tagada konsulaarkaitse ja -abi Eesti kodanikule või välismaalase passi (nn halli passi) omanikule, kes viibib välisriigis turistina või töölähetuses. Registreerimisel esitatud teavet kasutatakse juhul, kui piirkonnas on tekkinud kriisiolukord või on registreeritud isikuga juhtunud midagi, mis muudab vajalikuks konsulaarabi korraldamise

Millega pead arvestama, kui Ukrainasse minek on hädavajalik?

Transpordiühendused, eriti lennuliiklus, võivad katkeda ja piiripunktid maismaad pidi liikumiseks võidakse sulgeda. Tuleb arvestada, et reis võib kujuneda oodatust pikemaks ning kulukamaks. Kaasnevad kulud (nt majutus, toit jm) tuleb kanda sul endal. Kindlasti sõlmi reisikindlustus, mis katab ka reisitõrke (lendude tühistamise) korral tekkivaid kulusid

Konsulaarabi ja olulised kontaktid

Ukrainast lahkumine ja Eestisse tulek

Käitumisjuhised Ukrainas viibijale

  • Registreeri oma Ukrainas viibimine https://reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/  või helista  +372 53019999. 
  • Lahku Ukrainast esimesel võimalusel ja pöördu tagasi Eestisse: lennuliiklus on suletud, lahkuda saab maismaad pidi. 
  • Kui otsustad siiski Ukrainasse jääda, pead arvestama, et sõja arenedes võib riigist lahkumine olla üha keerulisem. 
  • Võta ühendust oma lähedaste/sugulastega ja hoia neid kursis oma asukoha ja tegevustega. Tee seda nii juhul, kui otsustad Ukrainasse jääda kui ka siis, kui hakkad tagasi Eestisse tulema.
  • Kui viibid rünnatavas piirkonnas, kasuta kindlasti võimalusi varjumiseks. Lahku piirkonnast niipea, kui olud võimaldavad. 
  • Kanna kogu aeg kaasas nii isikut tõendavat kui muid vajalikke dokumente. Hoia dokumente mitte kotis, vaid enda küljes (sisetaskus vms). 
  • Soeta endale ja perele esmased varud (toit, vesi, ravimid) kuni 48 tunniks. Kui plaanid Ukrainasse jääda, siis pikemaks ajaks. 
  • Kindlusta, et saaksid suhelda nii oma lähedastega kui vajadusel ka konsulaarabi, samuti hoida end pidevalt muutuva infoga kursis. Hoia telefoni aku laetuna, soeta akupank, lisatelefon jm. 
  • Selgita, kust saad usaldusväärset Ukraina riiklikku infot ja kohapealseid käitumisjuhiseid. Riigi antud juhiseid on tungivalt soovituslik järgida. 
  • Väldi osalemist ja kokkupuuteid kohalike nö meeldeavalduste jm suuremate kogunemistega. 
  • Eestisse tulekul väldi teekondi, mis viivad relvakonfliktiga seotud piirkondadesse ja riikidesse (Venemaa, Valgevene). Mõistlik on liikuda esmalt sõjapiirkonnast eemale lääne suunas ja seejärel lahkuda EL liikmesriikide (Poola, Ungari, Slovakkia või Rumeenia kaudu). Neis riikides toimib ka lennuliiklus. 
  • Kui oled enda Ukrainas viibimise registreerinud, teavita riiki ka sellest, kui oled Ukrainast turvaliselt lahkunud. 

Mida peavad tegema Ukraina kodanikud, kes soovivad Eestisse tulla?

  • Ukraina kodanikud peavad järgima oma riigi antud korraldusi. Kui Ukraina lubab oma kodanikel lahkuda, siis Eestisse tulekuks Ukraina kodanik viisat ei vaja. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusega (24.02) võivad Eestisse viisavabalt siseneda nii biomeetrilise passiga Ukraina kodanikud kui ka need, kel pole biomeetrilist passi aga on kehtiv reisidokument.
  • Ukraina kodanikele ning nende otsejoones alanejatele (lapsed, lapselapsed) või ülenejatele (vanemad, vanavanemad) sugulastele ei kohaldu COVIDi leviku tõkestamiseks seatud piiriületuse piirangud, sh COVIDi tõendi esitamise nõue. Lisaks saab politsei- ja piirivalveamet humanitaarkaalutlustel Eestisse lubada ka teised Ukrainast saabujad, näiteks elukaaslased, et säilitada perekonna ühtsus. 
  • Tallinnas avati 2. märtsil sõjapõgenike vastuvõtukeskus, kus pakutakse Ukraina sõja eest põgenenud inimestele esmast abi. Keskus asub aadressil Niine 2, Tallinn ning on avatud ööpäevaringselt. Lähem info: https://www.tallinn.ee/Sojapogenike-vastuvotukeskus-Tallinnas

Loe ka ülevaadet Ukraina kodanike võimalustest Eestisse tulla ja siin kohanemiseks abi saada: 

Ukraina kodanike võimalused Eestisse tulla ja siin viibida | 427.21 KB | pdf

Ukraina kodanikule Eestis

Mida teha, kui oled Eestis ja ei pääse koju Ukrainasse?

  • Võta ühendust Ukraina suursaatkonnaga ja anna oma Eestis viibimisest teada: estonia.mfa.gov.ua. Saatkond on Ukraina kodanike esimene kontaktpunkt Eestis.  
  • Kui sul on Eestis ajutine viibimispaik, püsi rahulikult oma asukohas ja jälgi uudiseid.
  • Schengeni viisaga saab Ukraina kodanik Eestis viibida 90 päeva poole aasta (180 päeva) jooksul. Kui sinu viibimisaeg Eestis hakkab lõppema, ära muretse selle pärast: Ukraina kodanikud, kelle viisa vm Eestis viibimise alus on lõppenud või lähiajal lõppemas, saavad Eestisse edasi jääda. Viisa vm siinoleku aluse pikendamist taotleda vaja ei ole. 
  • Sotsiaalkindlustusamet on kaardistanud soodushinnaga majutust pakkuvad hotellid. Olemas on ka ajutiste varjupaikade kontaktid. Infot jagab 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247). 

Reisimine Ukrainasse

Venemaa sõjalisest tegevusest tulenevalt soovitame Ukrainasse reisimist täielikult vältida.

Ukraina õhuruum on hetkel suletud ning reisimine riiki on tugevalt raskendatud. Ukraina naaberriikidega lennuliiklus toimub, aga vältida tuleks teekondi, mis viivad relvakonfliktiga seotud piirkondadesse ja riikidesse (Venemaa, Valgevene). Reisivõimaluste leidmiseks pöördu reisibüroodesse.

Olulised kontaktid

Kuidas saan Ukrainat toetada?

    Eesti rahvas on näidanud, et tahe aidata on suur - nii on see ka tänases olukorras, kus abi vajavad ukrainlased ja Ukraina. Võimalused, kuidas saad Ukrainat toetada nii rahaliselt, annetustega kui muud vajalikku abi pakkudes, leiad siit: Aita Ukrainat! Info täieneb pidevalt!

    Avatud on annetustelefonid!

    Annetustelefoni kaudu tehtud summad jõuavad MTÜ Pagulasabi kontole ja annetada saavad kõik Elisa, Tele2 ja Telia kliendid.

    Annetusnumbrid:

    Anneta 5 eurot - 9003801

    Anneta 10 eurot - 9003802

    Anneta 50 eurot - 9003803

    Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?

    Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.

    Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi sinuni jõuab!

    • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
    • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
    • Hoolitse, et sul oleks rahakotis varuks sularaha, millega saad soetada hädavajalikku mõne päeva kuni nädala jooksul olukorras, kus elektri- või sidekatkeskuse tõttu kaardimaksed ei toimi.
    • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit: https://www.espa.ee/et/autonoomse-elektritoitega-tanklad.
    • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
    • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab siit: https://www.rescue.ee/et/kaeitumisjuhised-voimalike-kriisidega-toimetulekuks
    • Soovitusliku hädaolukorra varu leiab siit: https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu
    • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest: https://www.olevalmis.ee/.

    Soovituslik nädalane varu:

    • 21 liitrit joogivett
    • pakisupid / püreepulbrid
    • purgisupid ja -toidud
    • kuivikud
    • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
    • kommid, halvaa, küpsised
    • vajadusel beebitoit
    • taskulamp ja varupatareid
    • patareidel / akudel töötav raadio
    • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
    • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
    • küünal ja tikud
    • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
    • niisked salvrätikud
    • sularaha

    Riigi varud

    • Toidupuudust Eestis ei teki. Varud on olemas nii jaekaupmeestel, hulgikauplejatel, tootjatel kui ka riigil. Mõistlikku toiduvaru võiks iga leibkond omada, aga suuremaid koguseid kokku osta pole mõtet.
    • Eestis on piisav varu nii bensiini kui diislikütust.
    • Ka ravimeid, vaktsiine, isikukaitsevahendeid jm meditsiinilisi tarvikuid on varutud piisaval hulgal.

    Lähemat infot saab Eesti Varude Keskuse kodulehelt: Eesti Varude Keskus | ESPA

    Tütarlaps seisab poeriiulite vahel, riiulilt midagi võttes ja kaamerasse vaadates.

    Küberturvalisus ja infosõda

    Inimesele

    Loe lähemalt ka selle kohta, kuidas käituda infosõjas: 

    Missing meedia element.

    Iga inimene, kes kasutab Eesti e-teenuseid, võiks endale luua kolm identifitseerimise viisi: ID-kaart, mobiil-ID ja smart-ID.

    1. Säilita veebis ja sotsiaalmeedias levivate üleskutsete osas kriitiline meel. Ära mine kergekäeliselt kaasa veebis levivate üleskutsetega, sh väärinfo jagamisega.
    2. Ära ava tundmatud linke ega jaga neid.
    3. Uuenda internetiga ühendatud (nuti)seadmete tarkvara, et kaitsta neid viiruste ja pahavara eest, paigalda viirusetõrje.
    4. Tee oma arvutis ja telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.
    5. Kasuta eri keskkondades erinevaid tugevaid paroole ning uuenda neid regulaarselt.
    6. Veendu, et veebileht, millele sisestad isiklikke andmeid, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega ehk aadressi alguses on https.
    7. Kasutades avalikke seadmeid ja wifit, logi ennast alati kõikidest teenustest välja.
    8. CERT-EE pakub avalikkusele tasuta analüüsikeskkonda Cuckoo », mille abil saab kontrollida pahavarakahtlusega faile. Keskkonda saab kasutada ka väljaspool Eestit ning see on ingliskeelne.

    Kõige lihtsam on end kaitsta ohu eest, millest oled teadlik ja mida oskad ära tunda!

    Kust leida infot kõige levinumate küberrünnakute kohta?

    Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) uudised ja ohuhinnangud Regulaarsed kokkuvõtted möödunud kuu olulisematest sündmustest ning olukorrast Eesti küberruumis ja rahvusvahelises keskkonnas (vt ka RIA aastaraamat) RIA Facebooki lehekülg ja CERT-EE Twitteri konto.

    Asutusele

    Palume lugeda hoolikalt RIA küberturbe soovitusi ning juhtnööre turvameetmete rakendamiseks. Käesoleval hetkel on oluline hoolitseda oma organisatsiooni küberturbe hügieeni eest ning valmistuda samuti alternatiivide kasutusele võtmiseks, kui side- ja infosüsteemide töö on häiritud.

    1. Vaata üle asutuse makroturbepoliitika. Soovitav on makrod keskselt keelata.
    2. Kaardista sõltuvused teenusepakkujatest ning ajakohastada välistele partneritele antud ligipääsuõigused ja kontod. Ligipääsu andmisel välistele partneritele tuleks rakendada mitmikautentimist (2FA).
    3. Kaalu oma IT-taristule veebiliikluse piiramist teadaolevatest anonüümset liiklust võimaldava võrgustiku (TOR) otspunktidest.
    4. Kaugtööks kasuta mitmikautentimist (Multifactor Authentication ehk MFA) võimaldavaid VPN-lahendusi ja tekita kaugtööks kasutatavate teenuste kasutajakontode, sealhulgas partnerite ligipääsude kohta selge ülevaade.
    5. Isoleeri olulised võrgud ja teenused, sh avalikud teenused (nt veebiserverid). Luba ainult vajalikud sisenevad ning väljuvad ühendused IP-aadressi ja pordi põhiselt. Sama põhimõtet tuleb kasutada ka sisevõrkude suunalise liikluse puhul.
    6. Uuenda tarkvara viimasele ametlikule versioonile. Veendu, et tarkvara või teenus ei ole haavatav Log4Shell detsembris avaldatud turvanõrkuste kaudu. Loe lisa RIA blogist.
    7. Jälgi logisid mistahes anomaaliate suhtes, eriti kaugtöölahenduste ning teenusserverite väljuvaid ühendusi;
    8. Hoiata kasutajaid parooliõngitsuste eest ja kohustada teavitama infoturvet, juhul kui kasutaja kahtlustab, et on õngitsuse ohvriks langenud.
    9. Veendu toimivate varunduslahenduste olemasolus.
    10. Rakendada meilifiltrisüsteeme ja viirusetõrjet.
    11. Pöörduda vajadusel abi saamiseks CERT-EE poole cert@cert.ee.
    12. CERT-EE pakub avalikkusele tasuta analüüsikeskkonda Cuckoo », mille abil saab kontrollida pahavarakahtlusega faile. Keskkonda saab kasutada ka väljaspool Eestit ning see on ingliskeelne.

    Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tehnilisemaid soovitusi infoturbejuhtidele saab lugeda www.ria.ee.

    Konkreetsed soovitused, kuidas kaitsta veebilehte ummistusrünnaku eest

    • Hajuta veebiteenus, nimelahendus ja piira ühelt IP-lt päringute hulka.
    • Kasuta teenustes spetsiaalseid turvaseadeid.
    • Kasuta kõige värskemat tarkvaraversiooni ning paika turvavead esimesel võimalusel.

    Pangad, maksed, sularaha

    Kuidas maksete või sularaharingluse katkestuseks valmis olla?

    • Hoia rahakotis pisut sularaha. Kui kaardimaksed ei toimi, saad vajalikud ostud tehtud sularahaga.
    • Pikemaks katkestuseks võiks kodus olla nädala sularahavaru. Iga pere vajadused on erinevad, kuid üldjuhul võiks olemas olla piisavalt raha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
    • Kui sul on rahakotis mitu erinevat pangakaarti, proovi neid kõiki. Võib juhtuda, et katkestus puudutab vaid ühte panka või teatud tüüpi kaarte.
    • Ära jäta olulisi makseid viimasele minutile. Kui sul siiski ei õnnestu makset õigel ajal teha, anna sellest makse saajale teada. Pankadel on varuplaanid juhuks, kui pankadevahelised maksesüsteemid ei tööta, nende käivitamine võtab aga aega.

    Loe lisa Eesti Panga kodulehelt: kuidas maksete katkestuseks paremini valmis olla? 

    Mida teha, kui sularaha väljavõtmine on häiritud?

    Kui on oht, et katkestus venib pikemaks, vaata üle oma sularahavarud ja mõtle läbi, milleks sul raha vaja läheb. Tee vaid hädapäraseid kulutusi. Ka mündid on maksevahendid -  hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks. Küsi oma pangast teavet ja jälgi uudiseid. Sularaharingluse katkestuse puhuks on olemas varuplaanid ja neist antakse teada ajakirjanduse kaudu.

    Loe lisa Eesti Panga kodulehelt: Kuidas sularaharingluse katkestuseks paremini valmis olla?